Riiklikud tasud suurenevad märkimisväärselt
Jäätmereformi ühe olulisema muudatusena tõuseb jäätmete ladestamise tasu seniselt 29,84 eurolt 90 euroni tonni kohta.
Lisaks kehtestatakse esmakordselt keskkonnatasu jäätmete põletamisele. Kui seni oli põletamise tasumäär 0 eurot tonni kohta, siis alates 1. juulist 2026 tuleb põletamise eest tasuda 60 eurot tonni kohta.
Need on riiklikult kehtestatud tasud, mis lisanduvad jäätmekäitluse kuludele ning mõjutavad otseselt korraldatud jäätmeveo lõpphinda.
Riiklik jäätmereform mõjutab kõiki Eesti omavalitsusi ning hinnatõus ei tulene üksnes kohaliku teenusepakkuja otsusest, vaid seadusandlikest muudatustest ja keskkonnatasude kasvust.
Mis on uus jäätmeveo hind?
Seoses riiklike tasude olulise suurenemisega jõustuvad Alutaguse vallas alates 1. juulist 2026 uued jäätmeveo hinnad. Hinnamuudatus puudutab üksnes segaolmejäätmete äravedu.
Oluline on rõhutada, et biolagunevate jäätmete, segapakendite ning paberi ja papi üleandmine jääb jätkuvalt tasuta. Samuti ei muutu lisateenuste hinnad.
Alates 1. juulist 2026 kehtib Alutaguse vallas segaolmejäätmete kogumisele, veole ja käitlemisele uus teenustasu 54,41 eurot/m³ (käibemaksuga).
Kirja manuses on fail, mis sisaldab konteinerite lõikes uuendatud hinnakirja.
Jäätmete sorteerimine aitab kulusid vähendada
Kuigi segaolmejäätmete käitlemine muutub kallimaks, ei tähenda see automaatselt iga majapidamise jaoks suuremat jäätmearvet.
Tegelikult moodustavad segaolmejäätmed keskmises majapidamises vaid umbes viiendiku kõigist tekkivatest jäätmetest. Ülejäänu on peamiselt biojäätmed, plast-, metall- ja klaaspakendid ning paber ja kartong.
Hinnatõusu mõju saab leevendada jäätmeid sorteerides. Oluline on, et segaolmejäätmete mahutisse pannakse vaid need jäätmed, mida ei ole võimalik liigiti koguda. Kui biojäätmed, pakendid ja paber kogutakse eraldi ning segaolmejäätmete maht väheneb, on võimalik vähendada nii tühjendamissagedust kui ka mahuti suurust.
Jäätmeveo teenustasu sõltub jäätmeliigist, konteineri suurusest ja tühjendamissagedusest. Kulude vähendamiseks tasub:
- biojäätmed kompostida kodus kompostris või korraldatud jäätmeveoga need tasuta üle anda;
- koguda kõik segapakendijäätmed eraldi ning kasutada tasuta segapakendi äravedu;
- valida segaolmejäätmete jaoks võimalikult väike konteiner, mis vastab tegelikule vajadusele;
- vältida olukorda, kus väärtuslikud ringlussevõetavad materjalid satuvad segaolmejäätmete hulka.
Selleks, et prügi sorteerimine oleks kõigi jaoks lihtsam ja selgem, on valminud riiklik liigiti kogumise juhend. Juhend on leitav järgmiselt lingilt: https://kliimaministeerium.ee/jaatmete-liigiti-kogumine
Praktiline võimalus jäätmekulusid vähendada
Paljudel eramajadel on praegu kasutusel üks suurem segaolmejäätmete konteiner. Uue hinnamuudatuste valguses tasub kaaluda selle lahenduse ümberkorraldamist.
Olemasoleva suure segaolmejäätmete konteineri saab puhtaks pesta ja võtta kasutusele segapakendite kogumiseks. Selleks tuleb sõlmida Ekovir OÜ-ga segapakendi kogumise leping. Kuna segapakendi äravedu on tasuta, ei kaasne konteineri tühjendamisega täiendavaid kulusid. Segaolmejäätmete konteineriks saab osta väiksema mahuga konteiner näiteks 140-liitrine.
Kui sa ei ole veel liigiti kogumist alustanud, siis nüüd on selleks õige aeg!
Liigiti kogumine aitab hoida jäätmeveo kulud kontrolli all, vähendab segaolmejäätmete hulka ning toetab puhtamat elukeskkonda. Väikesed harjumused igapäevaelus annavad suure panuse nii rahakotile kui ka loodusele. Alusta juba täna!
Lisainfo: keskkonnaspetsialist Martin Miller, [email protected]
