Puurkaevude rajamine

Puurkaev on suhteliselt väikese läbimõõduga (10–15 cm) toruga kindlustatud puurauk, mis on puuritud vee võtmiseks sügavamatest põhjaveekihtidest.
 
 
Puurkaevu ja puuraugu rajamise kord kehtib veehaarde, põhjaveeseire ja soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude kohta.
 

Puurkaevu rajamine

1. Puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamine
Enne puurkaevu/-augu rajamist tuleb puurkaevu või -augu asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Selleks tuleb vallavalitsusele esitada puurkaevu/-augu asukoha kooskõlastamise taotlus. Vallavalitsus vaatab taotluse läbi 10 tööpäeva jooksul.
 
Puurkaevu asukoha kooskõlastamise vormi saab alla laadida siit (.pdf) ja siit (.docx).
 
2. Puurkaevu projekti tellimine
Puurkaev või -auk tuleb rajada puurkaevu või -augu ehitusprojekti alusel, mis tuleb tellida puurkaevude projekteerimise alal hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult. 
 
Nimekiri tegevuslubade omanike kohta on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
 
3. Puurkaevu projekti läbivaatamine
Puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja rajamise taotlus koos nõutavate lisadega tuleb esitada digitaalselt ehitisregistri kaudu vallavalitsusele. 
 
Puurkaevu- ja puuraugu ehitusloa taotluse läbivaatamisele rakendub riigilõiv 30 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 3312. Riigilõiv tuleb kanda Lääne-Harju Vallavalitsuse arveldusarvele nr EE452200001120109987 (Swedbank). Selgitusse märgitakse puurkaevu asukoha aadress.
 
4. Kooskõlastamine Keskkonnaametiga
Vallavalitsus edastab esitatud puurkaevu rajamine taotluse ja puurkaevu projekti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.
 
5. Puurkaevu ehitusloa väljastamine
Kui projekt on Keskkonnaametilt saanud kooskõlastuse, väljastab kohalik omavalitsus ehitusloa läbi ehitisregistri, pärast mida võib asuda puurkaevu või -auku rajama. Puurkaevu andmed tuleb kanda pärast rajamist ka keskkonnaregistrisse (kannab puurkaevu ehitaja ise).
 
6. Kasutusele võtmine
Viimane samm on puurkaevu või -augu kasutusele võtmine ehk tuleb taotleda vastavalt puurkaevu või -augu olemusele (olenevalt tootlikkusest ja kasutajate arvust) kas kasutusteatist või kasutusluba. 
  • Puurkaevule, tootlikkusega alla 10 m³ ööpäevas, esitatakse vallavalitsusele kasutusteatis, riigilõivu ei ole.
  • Puurkaevule, tootlikkusega üle 10 m³ ööpäevas, esitatakse kasutusloa taotlus läbi ehitusregistri ning tasutakse riigilõiv 30 eurot vastavalt riigilõivuseadus § 3314 Vallavalitsuse arveldusarvele nr EE452200001120109987 (Swedbank). Selgitusse märgitakse puurkaevu asukoha aadress.

Puurkaevu/-augu rajamise juhis, taotluste vormid ja õigusaktid on leitavad Keskkonnaameti koduleheküljelt.

 

Puurkaevu seadustamine
 
Keskkonna- ja ehitisregistrist puuduva, kuid olemasoleva puurkaevu seadustamiseks kehtivad ülaltoodud punktid 1-4 (vaata ka allpool välja toodud korduma kippuvaid küsimusi).
 
Vastavalt riigilõivuseaduse § 3316 tasutakse riigilõiv 500 eurot enne ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmist. Ehitisregistrisse kandmisel ei ole vajalik täiendavalt tasuda riigilõivu ehitus- või kasutusloa eest.
 

Puurkaevu lammutamine

Puurkaevu või -augu lammutamiseks esitatakse kohalikule omavalitsusele keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 7 nõuetele vastav ehitusteatis ning ehitusprojekt. Puurkaevu või -augu lammutamise ehitusprojekti nõuded on kirjas määruse nr 43 §-s 30.

 
Puurkaevu või -augu lammutamise teatis esitatakse kohalikule omavalitsusele ja Keskkonnaametile. Selleks tuleb saata kohalikule omavalitsusele ja Keskkonnaametile keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 8 kohane puurkaevu või -augu lammutamise teatis ja selle juurde kuuluvad dokumendid. Teatis esitatakse 10 tööpäeva jooksul puurkaevu või -augu lammutamistööde lõpetamise päevast arvates. Kohalik omavalitsus üksus informeerib lammutamisest Keskkonnaametit ja kannab teatise andmed ehitusregistrisse. Lammutatud puurkaevu või -augu kohta tehakse ehitusregistris märge „lammutatud". 
 
 
KKK - korduma kippuvad küsimused
 

Kuidas kontrollida, kas olemasolev puurkaev on kantud keskkonna- ja ehitisregistrisse?

  • Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevude andmed on leitavad SIIT.

Otsingu teostamiseks on kõige otstarbekam kirjutades lahtisse "Aadress (katastritunnus; maaüksus)", kas kinnistu katastritunnus või lähiaadress.

Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud kuvatakse koos hooldus- või sanitaarkaitsealaga ka Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusele.

  • Ehitisregistrisse kantud puurkaevude andmed on leitavad SIIT.

Otsingu teostamiseks on kõige otstarbekam valida lehe allosast „Lihtotsing" ning kirjutada kuvatud otsingulahtisse, kas kinnistu katastritunnus või lähiaadress.

 

Mida teha kui olemasolev puurkaev puudub registritest?

  • Puurkaevu andmeid ei ole kantud keskkonna- ega ehitisregistrisse.

Antud juhul tuleb registritesse kandmise protsessi alustada algusest ehk esmalt peab puurkaevu omanik kohalikust omavalitsusest taotlema puurkaevu asukoha kooskõlastust ning seejärel tellima puurkaevu rekonstrueerimisprojekti. Projekt esitatakse ehitisregistrisse ning kooskõlastuse saamise järel edastatakse andmed automaatselt ka keskkonnaregistrisse. 

Rekonstrueerimise projekte koostavad ettevõtted, kes tegelevad puurkaevude rajamisega.

  • Puur- või salvkaev on ehitisregistris, kuid ei ole keskkonnaregistris.

Antud juhul peab puurkaevu omanik esmalt tellima mõõdistamisakti (määratakse puurkaevu asukoht, diameeter, sügavus) ja veeproovid. Andmete kandmiseks keskkonnaregistrisse tuleb täita keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 kohane vorm. Vorm tuleb saata keskkonnaregistri registripidajale ehk Keskkonnaagentuuri (e-post: kaur@envir.ee).

Mõõdistamisakte koostavad ettevõtted, kes tegelevad puurkaevude rajamisega.

  • Puurkaev on keskkonnaregistris, kuid ei ole ehitisregistris.

Kui keskkonnaregistris on piisavalt informatsiooni (puurkaevu asukoht koordinaatides, sügavus jms), siis piisab kui täidetakse andmete esitamise teatis, mis saadetakse kohalikku omavalitsusse (info@laaneharju.ee). Teatise alusel kantakse puurkaev ehitisregistrisse.

Kui keskkonnaregistris puudub piisavalt informatsiooni, siis tuleb tellida mõõdistamisprojekt, mille alusel täidetakse andmete esitamise teatis. Viimasel juhul tuleb ka keskkonnaregistri andmeid täiendada ehk esitata Keskkonnaagentuuri eelmises punktis viidatud määruse lisa 4 kohane vorm.

Mõõdistamisakte koostavad ettevõtted, kes tegelevad puurkaevude rajamisega.

 

Lisamaterjalid