2020. aasta andmetel tekkis Eestis keskmiselt 383 kg olmejäätmeid inimese kohta, liigiti koguti sellest vaid 38% ning ringlusse võeti 29%. Ülejäänud olmejäätmed anti üle segaolmejäätmetena ning need kas põletati energia saamise eesmärgil (43%) või ladestati prügilas (15%). Mõlemal juhul läks nendes jäätmetes sisalduv ressurss ühiskonna jaoks kaduma.

Looduslike ressursside säästmiseks tuleks igal majapidamisel ja korteriühistul edaspidi vähemalt vanapaber, segapakendid, toidujäätmed ja tekstiil oma muust prügist eraldada. See toob omakorda kaasa segaolmejäätmete koguse olulise vähenemise ning prügi sorteerimise ja taaskasutuse osatähtsuse märkimisväärse tõusu. Prügi sorteerimise nõue ei ole mõeldud inimeste kiusamiseks ega tüütuks kohustuseks, vaid jäätmete taaskasutamise suurendamiseks, misläbi on võimalik tagada jäätmete kõrgem kvaliteet ja parem ringlussevõtu võimalus ning ühtlasi puhtam elu- ja looduskeskkond.

Oluline on teada, et jäätmetes sisaldub palju meile vajalikke ressursse. Esmatähtis on jäätmeid vähem tekitada - vältida tarbetuid oste, suunata endale mittevajalikud esemed korduskasutusse ja katkised esemed võimalusel ära parandada. Kui aga siiski jäätmed tekivad, on oluline need liigiti koguda. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik uuesti ringlusse võtta. See tähendab, et jäätmed töödeldakse nii, et nendes sisalduvast materjalist toodetakse uus tooraine, mida kasutatakse uute toodete valmistamiseks. Liigiti kogumata jäätmete ringlussevõtt on aga oluliselt kulukam ja sageli ka võimatu.

Alates 1. aprillist 2024 on Alutaguse vallas uus viieaastane korraldatud jäätmeveo periood. Korraldatud riigihanke võitis Ekovir OÜ. Korraldatud jäätmeveoga on vastavalt hankele hõlmatud järgmised jäätmeliigid: segaolmejäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, paberi- ja kartongijäätmed, segapakendijäätmed, tekstiilijäätmed ning suurjäätmed.

Hoolimata eelmise perioodiga võrreldes kallinenud segaolmejäätmete teenusehinnast on elanikel võimalik segaolmejäätmeid sorteerides nende kogust minimeerida ning seeläbi kokku hoida. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, paberi- ja kartongijäätmed, segapakendijäätmed saab Ekovir OÜ-le üle anda tasuta. Jäätmevaldajal endal tuleb osta või rentida selleks otstarbeks sobiv konteiner. Aprillikuus ootab Ekovir OÜ valla elanikelt paberi- ja kartongijäätmete ning segapakendijäätmete tekkekohal sorteerimise avaldusi, misjärel koostatakse graafik teenuse osutamiseks. Tekstiili ja suurjäätmete üleandmiseks tuleb Ekovir OÜ-le saata kiri või helistada ning anda oma soovist teada - teenust osutatakse üks kord kvartalis kogumisringi raames.

Hea vallaelanik, palun ole hooliv meid ümbritseva keskkonna suhtes. Hakka sorteerima segaolmejäätmeid ja sõlmi lepingud Ekovir OÜ-ga paberi- ja kartongijäätmete ning segapakendijäätmete tekkekohal üleandmiseks. Samuti palume koheselt vallavalitsusele või keskkonnaspetsialistile teada anda, kui märkate hoolimatut käitumist (prügi loodusesse viimine, pakendikonteinerite juurde olmejäätmete, mööbli jm sinna mittekuuluva ladustamine jne).

Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda. 

Jäätmemajanduses kasutatavate mõistete selgitused:

Tavajäätmed – Kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.

Püsijäätmed – Tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele.
Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.

Biolagunevad jäätmed – Anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.

Ohtlikud jäätmed – Jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

Olmejäätmed – Kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.

Äraviskamine – Vallasasja kasutuselt kõrvaldamine, loobumine selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmine, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

Lisainfo leiad SIIT.

Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik - tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes.

Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest. Näiteks paberi, papi, metalli, plastiku ja klaasi tootmiseks kulutatakse suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse ning materjali ringlussevõtt aitab neid ressursse kokku hoida.

Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude oluliste jäätmete käitlemist. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.

Lisainfo leiad SIIT.