Maa-ameti poolt on koostatud katastriüksusega seotud toimingute kohta ülevaatlik juhend ehk „Maaomaniku meelespea", mis tutvustab toiminguid alates katastriüksuse moodustamisest kuni piirivaidluste lahendamiseni.

Katastriüksuse moodustamine on protsess, mille käigus määratakse moodustatava katastriüksuse piir,  pindala ja kõlvikuline koosseis, tehakse kanne maaregistrisse ning kinnistusraamatusse.

Lihtsate maakorraldustoimingute käigus toimub kinnisasjade (katastriüksuste) jagamine, liitmine, osade vahetamine, piiri muutmine, piiri kindlakstegemine.

Kinnisasja osade vahetamine on maakorraldustoiming, milles kõrvuti asetsevad kinnisasjad annavad mingi osa ära ja saavad mingi osa juurde. Kinnisasja osade vahetamise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest. Vahetatavad kinnisasjade osad peavad olema väärtuselt sarnased, väärtuste vahe hüvitamine lepitakse kokku omanike vahel.

Katastriüksuse piiri muutmine on maakorraldustoiming, mille käigus üks piirnevatest kinnisasjadest annab osa naaberkinnisasja koosseisu. Kinnisasja piiri muutmise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest.

Katastriüksuse jagamine tähendab ühe katastriüksuse mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks) jagamist.

Katastriüksuste liitmine on mitmest naaberkatastriüksusest ühe katastriüksuse moodustamine.

Kinnisasja piiri kindlakstegemine on maakorraldustoiming, mille käigus teeb maamõõtja piiri asukoha kindlaks arvestades kõiki võimalikke asjaolusid. Kindlaks tehtud piir mõõdistatakse ja registreeritakse maakatastris. Kinnisasjade vahelise piiri teeb kindlaks  maakorralduse läbiviija (maamõõtja), kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb.

Maakorraldustoimingute läbiviimsel tuleb tekkivate katastriüksuste piiride määramisel lähtuda:

• maakorraldusnõuetest, milleks on eelkõige võimaluste loomine kinnisasja otstarbekaks ja sihtotstarbeliseks kasutamiseks, kinnisasjale otstarbeka juurdepääsu tagamine, lihtsate ja selgete ning looduslike piiridega arvestamine, kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine;
• kehtestatud planeeringutest;
• avalikest huvidest;
• maaomaniku õigustest.

• Maakorraldustoimingute tegemiseks tuleb pöörduda esmalt vallavalitsuse poole, et selgitada maakorraldustoimingu tegemise võimalusi ja kas ilmneb mingeid kitsendavaid asjaolusid (detailplaneeringu koostamise kohustus, krundi suuruse piirang jne).
• Vallavalitsus kooskõlastab maakorralduskava (liitmise, jagamise või piiride muutmise plaani), määrab tekkivatele katastriüksustele aadressi ja sihtotstarbe.
• Maaomanik pöördub maakorralduste tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes taotleb katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused, teostab katastrimõõdistamise ja kooskõlastab katastrimõõdistamise toimiku.
• maamõõtja esitab moodustatud katastriüksuste toimikud katastripidajale (Maa-ametile) koos teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;
• katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
• pärast katastriüksuse registreerimist maakatastris esitab katastripidaja avalduse kinnistusraamatu pidajale.

Maade jagamisel, ühendamisel ja kinnisasjade piiride muutmisel on vajalik tellida katastriüksuse moodustamise tööd maakorraldustööde tegevuslitsentsi omavalt maamõõtjalt, kes mõõdistab ning koostab katastrimõõdistamise toimikud.

Maamõõtja saab valida maakorraldustööde litsentsiomanike nimekirja failist, mille saab alla laadida Maa-ameti kodulehelt.